Otsi
Blogi
  • Saada
Täname! Vastame peatselt.

Kuidas meid leida?

Rotermanni 8 asub Rotermanni väljaku ääres ja on tuntud ka kui Uus Jahuladu. Meie juurde pääseb Uue Jahulao Ahtri tänava poolsest küljest, mänguväljaku vastast. All ukse juures on fonolukk, helistage sealt ADM-i sildiga kella. Meie kontor on 4. korrusel. Üles pääseb ka liftiga.

Sulge kaart

KIAF 2009 kokkuvõte: Eesti interaktiivsetel töödel oleks lööki!

02. juuni 2009    Autor: Erki Perinar    

kiaf-mehikeJuubelihõnguline, järjekorras kümnes rahusvaheline reklaamifestival “KIAF” on selleks korraks Kiievis lõppenud. Hõngu korralikust juubelist oli küll kaunis mokaotsaga tunda, aga ega see 10 aastane veel teab kui ülistamist vääriv ju polegi, võrreldes teda nii mõnegi Euroopa traditsioonilise reklaamifestivaliga.

 

Tore oli kogu see nädal sellest hoolimata. Andis mulle isiklikult kui ka ADM Interactive meeskonnale minu kaudu hea arusaama ida-euroopa ja venemaa allääres asuvate sõbralike riikide (Kazahstan, Gruusia, Valgevene, Ukraina, Azerbaidzan jne) kui ka Venemaa enda püüdlikust reklaamiturust ning reisikogemusena ääretult huvitava elamuse. Olin ju viimati Ukrainas ja just pealinnas Kiievis aastal 1981, ehk siis 28 aastat tagasi. Tookord küll poistekooriga lauldes ja kindlasti sootuks teistsuguses linnas. Oma reisielamustest teen lähiajal ka siiasamasse blogisse põhjalikuma kande. Kuid praegu lähemalt festivalist!

  

Loe edasi

Kui palju teksti on piisav?

06. mai 2008    Autor: Mihkel Lauk    

SEO reeglid sunnivad meid veebilehel esitlema kasutajale kordaminevaid märksõnu. Mida suurem märksõnade tihedus, seda parem. Mida rohkem märksõnu, seda rohkem teksti peame kirjutama. Teades, et kasutajad skaneerivad teksti, mitte ei loe seda tähthaaval, võime ennustada, et mingil hetkel on teksti liiga palju. Aga kuidas aru saada, kui palju võiks olla paras hulk?

Loe edasi

Maailma määratlus algab Eestist

21. aprill 2008    Autor: Mihkel Lauk    

Jakob Nielsen teeb värskes artiklis tagasivaate kasutatavusele 25 aasta eest ning kasutab seal maailma määratlemiseks mõõdet “Eestist Peruuni”. Tore, eks?

Veel toredam on see, et kasutatavuse põhitõed ei ole nende aastate jooksul muutunud. Muutunud on tehnoloogia. Uus tehnoloogia loob uusi võimalusi, kuid samas ka uusi piiranguid. Piirangud tekitavad probleeme ning see on aastate jooksul kasutatavuse eksperte tööga toitnud.

Kuna meilgi jookseb tehnoloogia ees ja kasutatavus järel, siis on mõistlik Nielseni põhitõed siinkohal uuesti ära tuua:

  • Fookus kasutajatele projekti varases faasis.
  • Empiirilised mõõtmised kasutajaliideste arendusel.
  • Iteratiivne disainiprotsess.

Loodetavasti mõistab järjest suurem hulk Eesti ettevõtteid ja asutusi, et kasutatavusega tegelemine toob suuremat kasu kui sellesse töösse paigutatud raha väärtus.