Arengud on head. Need loovad uusi ideid, lähenemisi, vaatenurki ja kompetentsi. Arengutest õpitakse.
ADM on alati olnud edasiliikuv, õppiv ja arenev ettevõte kus on töötanud võimekad ja eesmärgile pühendunud isiksused. Ning uue aasta alguses otsime oma meeskonda uut isiksust, professionaali ja tegijat.
Tööd saab entusiastlik ja asjalik PROGRAMMEERIJA!
Äripäev kutsus meid pere- ja töötajatesõbralikkuse konkursist osa võtma. Et juhatuse käest küsitakse üht-teist ja siis vastavad töötajad anonüümselt firma töötajasõbralikkuse kohta käivatele küsimustele. Mõtlesime järgi ja võtsimegi osa. (Pärast selgus, et neid võtjaid oli 655-st kutsutust kõigest 59, et rasked ajad ja masu ja koondamised ja muud mured, nagu praegu pahatihti juhtub ja et praegu pole ikka kõige õigem aeg töötajatelt hinnangute küsimiseks ja veel, issand hoidku, anonüümselt. ) Seda tausta teades tundub meist tagantjärgi mõeldes lausa sinisilmnegi, et me niivõrd selle anonüümse küsitluse pärast ei muretsenud, vaid kahtlesime eelkõige võistluse metoodika pärast, et kas meil, kes me ca 30-ne töötajaga ikkagi teab mis suurettevõte ei ole, on selliste ettevõtetega, kus on näiteks personali jaoks oma osakond, ikka reaalne konkureerida. Mingite mõõdikute järgi (näiteks kasvõi personalijuhigi olemasolu) jääme suurfirmadele kindlasti alla.
Otsust mõjutasid tegelikult kaks argumenti: esiteks on meil läbi aegade tuvastatud, et on olemas selline asi nagu ADM-i fiiling. Mis on visalt alles püsinud, sellest hoolimata, et meil on olnud paremaid ja raskemaid aegu. See vaim või fiiling koosneb lihtsalt inimlikust suhtumisest, loovast keskkonnast ja intelligentsete ja huvitavate inimestega koostöötamise rõõmust, (mitte niivõrd süstemaatilisest personalitööst, mida tuleb ausalt tunnistada.) Leidsime puhtalt mängulustist, et juba selle tabamatu vaimu nimel võiks konkursist osa võtta.
