MRM sai Kuldmuna 2010 konkursilt pronksmuna digitaalse reklaami sotsiaalmeedia kategoorias Reformierakonnale tehtud töö “Tee ise valimisreklaam” eest.
Sarnaselt paljude teiste jagatud auhindadega on ka selle tulemuse taga palju rohkemate inimeste ja ettevõtete panus kui seda fassaadilt välja paistab. Auhinda jagavad: Kontuur Leo Burnett, Catapult Films, ADM Interactive, Division Interactive. Aitäh!
Sama töö sai hõbedase auhinna ka Eesti Internetikonkurss 2009 žüriilt.
Vaata lisaks:
Eesti Internetikonkurss 2009 võitjad. Pilt pärineb Best Marketingi veebist.
Arvan, et tase oli hea. Ja seda põhjusel, et iga neljas töö pääses nominentide hulka. Teiseks, žürii oli väga kõva tasemega. Need, kes said auhinna, said selle põhjusega. Ainult üks kullaga pärjatud töö viitab sellele, et auhindu ei antud kergekäeliselt. Usun, et see väärtustab konkursi auhindu ka tulevikus ja paneb tegijaid paremate tulemuste poole püüdlema.
Äritulemusi ei võetud hindamisel arvesse. Esiteks, enamus tööde esitajad ei andnud lähteülesande, lahenduse ja tulemuste kohta infot. Teiseks, enamus žüriiliikmetest ei pööranud tulemustele tähelepanu. Kokkuvõtte tegemisel tõstatas kolm žüriiliiget selle üles kui probleemi ja loodetavasti järgmisel konkursil on asi teistmoodi.
Žürii oli ideede hindamisel professionaalsel tasemel. Ühest küljest on see hea, sest püünele pääsesid parimatest parimad tööd. Teisest küljest jäid esile tõstmata mitmed, eesti turu tingimustes mastaapseid tulemusi näidanud projektid. Põhjenduseks “vanade, osale-registreeru-võida” mehaanikate kasutamine. Isiklikult arvan, et eesti e-turundus alles õpib “vanade” mehaanikate kasutamist ja seetõttu oleks ka selliste tööde esiletõstmine turgu arendav ning turundajaid julgustav. Innovatiivsed lahendused on küll toredad, kuid ei võimalda kordamist, õppimist.
Kindlasti on vaja võidu- ja muude tööde kohta teha analüütilisi artikleid, kaasuseid, et konkursist saaks rohkem õppida. Ise kavatsen seda jõudumööda teha. Soovitan Best Marketingil vähemalt auhinnatööde esitajatelt kaasuse info välja pigistada ja struktureeritult avaldada, et tuleviku konkurssidel osalejad saaksid neist õppida.
——
Konkursi kokkuvõtet ja teiste žüriiliikmete kommentaare lugege Best Marketingist.
Eesti Internetikonkurss 2009 žürii on oma töö nüüd lõpetanud ja tulemused on teada. Siit kirjatükist veel vihjeid ei leia. 
Tulge parem homme Best Internetile. Aga sissejuhatuseks kirjutan mõned mõtted, mis tekkisid seoses žüriiga ja žüriitööga.
Žürii oli suur ja mitmekesine. Robin + 12 otsustajat on päris paras hulk erinevaid inimesi, kes auhindade määramisel pidid kokkuleppele jõudma. Kahtlustasin, et töö saab olema pikk ja vaidlusterohke. Ettevalmistavate kõneluste käigus selgus, et põrkuvad fundamentaalselt erinevad seisukohad: millised kriteeriumid teevad ühe töö “heaks”?
Näiteks kas “hea” töö peab sobima globaalsesse konteksti või piisab kohaliku eesmärgi täitmisest? Kas koodi tehniline perfektsus on auhinna eelduseks või on puudused ainult IT probleem ja neid ei peaks arvesse võtma? Kas hea sisuline idee peab olema kaunilt disainitud kestas või mitte? Kas hea ärilise tulemuse teinud “kulunud” lahendus on auhinna vääriline või peab selle saama tingimata unikaalne, varem proovimata turundusmehaanika?
Tegelikkuses oli žürii töö õhkkond meeldiv, hariv, sõbralik ja tulemuslik. Kartsin, et nii paljude otsustajatega žürii korral jääb nominentide nimekiri lühikeseks – aga võta näpust – nimekiri sai piisav. Vaata ka Best Marketingi uudist: Eesti Internetikonkursi žürii otsustas pärjata auhindadega 18 tööd 118-st.
Kommentaarid tööde ja konkursi kohta kirjutan hiljem, siis kui saab juba nimesid nimetada.
Juubelihõnguline, järjekorras kümnes rahusvaheline reklaamifestival “KIAF” on selleks korraks Kiievis lõppenud. Hõngu korralikust juubelist oli küll kaunis mokaotsaga tunda, aga ega see 10 aastane veel teab kui ülistamist vääriv ju polegi, võrreldes teda nii mõnegi Euroopa traditsioonilise reklaamifestivaliga.
Tore oli kogu see nädal sellest hoolimata. Andis mulle isiklikult kui ka ADM Interactive meeskonnale minu kaudu hea arusaama ida-euroopa ja venemaa allääres asuvate sõbralike riikide (Kazahstan, Gruusia, Valgevene, Ukraina, Azerbaidzan jne) kui ka Venemaa enda püüdlikust reklaamiturust ning reisikogemusena ääretult huvitava elamuse. Olin ju viimati Ukrainas ja just pealinnas Kiievis aastal 1981, ehk siis 28 aastat tagasi. Tookord küll poistekooriga lauldes ja kindlasti sootuks teistsuguses linnas. Oma reisielamustest teen lähiajal ka siiasamasse blogisse põhjalikuma kande. Kuid praegu lähemalt festivalist!
