Veidi rohkem kui kuu aega tagasi lubasin, et kui ÄP või mõni muu sait mind vahelesegamisturundusega räigelt häirib, siis kuulutan nendele saitidele boikoti. Täna see nüüd juhtuski. Tahtsin lugeda ühte ÄP artiklit, kuid mulle saadetud meilis olnud lingile klikkides avati lehte tervikuna varjutav ÄP enda bänner. Kui ma klikkisin “sulge” nuppu, siis ei sattunud ma soovitud artiklile, vaid suunati hoopis esilehele. Kusjuures ma bänneri alt nägin, et seal oli esialgu just minu soovitud leht.

ÄP eksib räigelt ühe põhireegli vastu – ei tohi segada oma klienti põhiteenuse kasutamisel. Sellel on äriliselt negatiivsed tagajärjed. Antud juhul on tagajärjeks see, et ma ei anna mitte kunagi enam oma isiklikku ega minuga seotud ettevõtete raha Äripäevale.

ÄP müügiosakond – pange see oma CRMi kirja. Ma ei taha teilt mitte kunagi mitte ühtegi kirja ega pakkumist. Lehe kande võite MRMi kontori aadressile ära lõpetada koheselt – leht läheb lugemata kaminasse. Ma leian teie asemele konkureeriva lahenduse.

Kes iganes seda lugu siin loeb – ärge korrake ÄP viga. Tavaliselt ei saa te kunagi teada, kes ja miks teie teenuse-toote ostmata on jätnud.

Kõik ÄP konkurendid – saatke mulle pakkumisi!

Äripäeva terrorbänner

Eesti Internetikonkurss 2009 üritust kommenteerides lubasin, et kirjutan konkursitööde kohta rohkem materjali. ÄP turundusblogis on üks kirjutis nüüd ilmunud: Varjust välja: kolm head Eesti internetikonkursi tööd. Kajastamis leidsid Väikese Tomi kampaania, Osale.ee kampaania ja ÄP “Veena Emilit” kampaania. Head lugemist!

Nagu te isegi nägite viimases, Äripäeva Turunduse TOP 2009-s e-turundusagentuure ei olnud. KUIGI e-turundus on kiirelt arenev ja üha enam rakendustleidev. JA huvi kõikide e-turundusteemaliste ürituste (Blogfest, Best Internet jne you name it) vastu on oodatust suurem.

Kuna ADM (e-turundus- ja digitaalmeedia agentuur) sattus eelmise aasta Turunduse TOP-pi lausa võrdlusesse kõigi reklaamiagentuuridega ja kõigile üllatuseks jagasime Tanki ja Baltic FCB-ga  lausa 3.-5. kohta selles Taaveti võrdlemises Koljatitega, siis oli mu huvi Äripäeva TOP-i metoodika kohta mõistagi suur.  Et ühel aastal ju võeti (no isikliku näite varal vähemalt üks) e-turundusagentuur ka võrdlusesse, aga sel aastal polnud neid seal ühtegi. Kuigi majandusnäitajate järgi oleks võinud nii mõnelgi e-turundusagentuuril seegi kord üllatavalt hästi minna. Aga – peaasi pole mitte võit, vaid osavõtt.

Või, nagu Kaupo Kalda OKIA-st Facebookis kommenteeris, et: “Küsimus Äripäeva turunduseri teemadel: kas veebiagentuurid ja internetiturundusfirmad on turundusfirmad, täna, aastal 2009 või ikka veel it?”

Loe edasi

Tahtsin just praegu lugeda sissekannet Äripäeva turundusblogist ja klikkasin selleks RSSi uudisevoos olevale lingile ja SIIS MA NÄGIN SEDA!:

Kaks bännerit üksteise otsas – meenub 90ndate pornoreklaamide kuldaeg, mil arvuti uputati nendega üle sõltumata kasutaja tahtest. Kui ma selle “rusikagavastuvahtimist” asja kinni panin, siis mind visati küll Äripäeva saidile aga sugugi mitte minu soovitud artiklile. See on vahelesegamisturunduse uus tase ja mind teeb see isiklikult tigedaks.

Ma luban pühalikult, et kui Äripäev või mis iganes meediaväljaanne minuga selliselt veel käitub, siis lõpetan kõik tellimused igaveseks ja kuulutan nendele saitidele boikoti. Ja kutsun oma tuttavaid üles sama tegema.

Äripäev kutsus meid pere- ja töötajatesõbralikkuse konkursist osa võtma. Et juhatuse käest küsitakse üht-teist ja siis vastavad töötajad anonüümselt firma töötajasõbralikkuse kohta käivatele küsimustele. Mõtlesime järgi ja võtsimegi osa.  (Pärast selgus, et neid võtjaid oli 655-st kutsutust kõigest 59, et rasked ajad ja masu ja koondamised ja muud mured, nagu praegu pahatihti juhtub ja et praegu pole ikka kõige õigem aeg töötajatelt hinnangute küsimiseks ja veel, issand hoidku, anonüümselt. ) Seda tausta teades tundub meist tagantjärgi mõeldes lausa sinisilmnegi, et me niivõrd selle anonüümse küsitluse pärast ei muretsenud, vaid kahtlesime eelkõige võistluse metoodika pärast, et kas meil, kes me ca 30-ne töötajaga ikkagi teab mis suurettevõte ei ole, on selliste ettevõtetega, kus on näiteks personali jaoks oma osakond, ikka reaalne konkureerida. Mingite mõõdikute järgi (näiteks kasvõi personalijuhigi olemasolu) jääme suurfirmadele kindlasti alla.

Otsust mõjutasid tegelikult kaks argumenti: esiteks on meil läbi aegade tuvastatud, et on olemas selline asi nagu  ADM-i fiiling. Mis on visalt alles püsinud, sellest hoolimata, et meil on olnud paremaid ja raskemaid aegu.  See vaim või fiiling koosneb lihtsalt inimlikust suhtumisest, loovast keskkonnast ja intelligentsete ja huvitavate inimestega koostöötamise rõõmust, (mitte niivõrd süstemaatilisest personalitööst, mida tuleb ausalt tunnistada.) Leidsime puhtalt mängulustist, et juba selle tabamatu vaimu nimel võiks konkursist osa võtta.

Loe edasi