Eile avastasin oma suureks üllatuseks, et mrm.ee Google Page Rank on kukkunud neljalt ühe peale. Kuna MRMi sait on vähese sisuga, siis hakkasin mõtlema, mis võis olla põhjustanud Google usalduse kaotuse.

Kõige tõenäolisem tundub Duplicate Content probleem. Ma olen kirjutanud mitmeid artikleid mujal veebiväljaannetes ja need ka siin saidis avaldanud. Viimaseks piisaks võis olla ilmselt Best Marketingi Hando refereerimine.

Teen väikese SEO testi – võtan topelt sissekanded maha või asendan viidetega ning vaatan, millal ja kui kõrgele Google usaldus taastub.

Mis on Page Rank?

Lihtsustatult öeldes: Google Page Rank on hinne sinu saidile viitavate linkide kohta. Mida rohkem linke sinule viitab, seda kõrgem on hinne. Mida kõrgema hindega saidid sinule viitavad – sinu hinne tõuseb.

Samas nii lihtne see ka ei ole. Google seisab hea selle eest, et kasutajad saaksid oma otsingutulemusteks väärtuslikku sisu. Seetõttu võrdleb algoritm kasutajatele väljastavat sisu ning kui ta leiab, et samad märksõnad väljastavad sarnaseid tulemusi, siis püüab Google teha valiku selle vahel, millist sisu kasutajale esitleda.

Page Rank on üks komponent, mille alusel selliseid otsuseid tehakse. Kõrgema hindega sisu loetakse usaldusväärsemaks ja kasutajale relevantsemaks, madala hindega sisu on vahem usaldusväärne. Google väidab, et Page Rank ei osale otseselt otsitulemuste järjestamisel, kuid selle hinde arvutamise komponendid üksikult osalevad küll. Seega võime ikkagi öelda, et Page Rank mõjutab kaudselt seda, kuidas me otsingumootorites välja paistame.

Sisu vargus

Google ei ütle otse, et topelt sisu on ilmtingimata sisu vargus. Topelt sisul võib olla mitmeid loogilisi põhjendusi, näiteks www ja non-www domeenid, printversioonid jms. Samas kasutatakse topelt sisu võtet pahatahtlikult otsitulemustes kõrgemale kohale jõudmiseks. Google teab seda ning mingil ainult talle teada oleval algoritmilisel põhjusel võib topelt sisu eest ka karistada.

Eks ma annan teada, kuidas selle testiga läheb. Senikaua vaadake oma saitide sisu kriitilise pilguga üle.

: Jaga teistega

Küsimusele vastamiseks saab analüüsida veebilehel viibitud aega, sõnade arvu ja põrkeprotsenti. Keskmine inimene loeb ~200 sõna minutis. Lugemise aja ja sõnade arvu võrdlus annab meile suhteliselt selge pildi, kui palju teksti ignoreeritakse. Põrkeprotsent näitab külastajate huvi kuvatud info suhtes.

Näiteks 1 minut 20-sõnalisel kampaanialehel 30% põrkeprotsendi juures annab alust arvata, et sisu on kordaminev ning teie lehel on õige sihtgrupp. Kui sama aja korral on sõnade arv 800, siis teame, et vähemalt 75% materjalist jääb lugemata. Väike põrkeprotsent sealjuures näitab ikkagi õige sihtgrupi olemasolu ja see on kindel vihje sisu ümberkorraldamise vajaduse kohta. Kui lehel viibitud aeg on väike, sõnade arv ja põrkeprotsent suur, siis on antud sisu teie veebilehe külastajate jaoks mõttetu.

Jakob Nielsen avalikustas oma Alertbox’is ühe põneva uuringu, mille kohaselt 100 sõna lisamine suurendab veebil viibitavat aega 4,4 sekundit. Lugemiskiirusega 200 sõna minutis suudab külastaja selle aja jooksul lugeda 15 sõna! See tähendab, et 85% tekstist ignoreeritakse.

Jagage seda infot oma copy’de ja samuti klientidega, kes tahavad trükiseid veebi konvertida. Lühem on parem!

: Jaga teistega

Veel toredam on see, et kasutatavuse põhitõed ei ole nende aastate jooksul muutunud. Muutunud on tehnoloogia. Uus tehnoloogia loob uusi võimalusi, kuid samas ka uusi piiranguid. Piirangud tekitavad probleeme ning see on aastate jooksul kasutatavuse eksperte tööga toitnud.

Kuna meilgi jookseb tehnoloogia ees ja kasutatavus järel, siis on mõistlik Nielseni põhitõed siinkohal uuesti ära tuua:

• Fookus kasutajatele projekti varases faasis.
• Empiirilised mõõtmised kasutajaliideste arendusel.
• Iteratiivne disainiprotsess.

Loodetavasti mõistab järjest suurem hulk Eesti ettevõtteid ja asutusi, et kasutatavusega tegelemine toob suuremat kasu kui sellesse töösse paigutatud raha väärtus.

: Jaga teistega

Manuali lugemisest kuni avalikustamiseni kulus ca 4 tundi, sh prooviversiooni tegemine. Esimese korra kohta pole paha.

Safari tuli paraku nurka visata, kuna WordPressi editor sellega ei tööta. See-eest Firefoxiga toimib kõik OK.

: Jaga teistega