Kuidas Eestis e-postireklaami tegelikult loetakse?

Raimo Matvere, ADM-i digitaalmeedia osakonna juht

Kõik e-posti kasutavad inimesed puutuvad e-postireklaamide ja uudiskirjadega kokku ning käituvad nendega erinevalt. Samas – üks on selge:  meeletus e-kirjade laviinis on silma paistmiseks aega vaid mõni sekund. Uurisin põhjalikumalt seda, millised on eestlaste turundusliku sisuga e-kirjade lugemisharjumused, ja muidugi ka seda, kas selliseid kirju üldse enam loetakse.

Proovisin Eesti kontekstis leida vastuseid neile küsimustele, mis e-otseturundaja jaoks igapäevast peamurdmist põhjustavad:

• millest sõltub, kas e-kiri üldse avatakse või mitte?
• millises järjekorras e-kirja osasid märgatakse?
• kas on olemas ideaalse e-postikirja struktuuri valemit, mis töötaks Eestis?

Best-Internetil räägingi oma uuringu tulemustest. Sellest, millele e-posti kasutajad reklaamide puhul tähelepanu pööravad, kas ja mis neid paelub ning mõjutab ja kas on olemas kindlad “võidustrateegiad”, mis töötaksid siin ja praegu. Kõik küsimused ja ettepanekud on oodatud!

: Jaga teistega

Eestist

Goodwishesnet -  traditsioonilised ja stiilised, ilma vilede ja kelladeta. E-kaartide autoriks on Krista Rääk. Kaardid on staatilised ja neile saab lisada teksti. PS. NB! Lehele on lisatud kommentaar: the cards are free for personal use. To use photos or graphics for commercial purposes, please contact us krista@kristaraak.com

OK.ee jõulukaardid – lai valik, nii klassikalisi kaarte jõulutähe ja päkapikuga, humoorikaid ja/või seksikaid kaarte jne. Kaardi saatmiseks ei pea olema portaali kasutaja.

Delfi jõulukaardid – stiilsed ja parajal määral jõululikud. Staatilised e-kaardid. Lisada saab teksti  ja ka kuupäeva, millal kaart välja saadetakse.

Postimehe jõulukaart – kui Sind ei sega, et Su jõulukaardil on Postimehe logo, siis siin on mitmed animeeritud ja mõistlikult humoorikad jõulukaardid.

Mujalt maailmast (ja  vastavalt siis inglise keeles)

Someecards – teravmeelsed e-kaardid, saatmine ja saamine eeldab huumorimeele olemasolu.

Hallmark - suur valik animeeritud jõulukaarte. Palju tavapärast, aga mitmeid täiesti esinduslikke leide. Saab lisada ka kuupäeva, millal kaart välja saadetakse.

Care2 - peamiselt staatilised jõulukaardid (animeerituid on ka, aga neid ei soovita). Suur valik ja mitmeid vahvaid leide, kui on aega “kassipiltide” vahelt otsida.

123 Greetings jõulukaardid – suur ja mahukas e-kaardikeskkond. Valdav enamus jõulukaarte on ausalt öeldes jubedad, aga kuna neid on seal peaaegu 200 tükki, siis valik on suur ja mõned on päris lahedad/esteetilised/naljakad. Kaardid on valdavalt animeeritud ja helitaustaga.

Funny E-cards – suur valik jõulukaarte väga laial humoorikuse skaalal, küsitavast huumorist (näiteks palja tagumikuga roheline elf hüppamas jõulukuuse taustal) – kuni tõesti päris vaimuka jõulupilani. Kaardid on valdavas enamuses animeeritud ja helitaustaga.

Ja ka üks tasuline keskkond.

Blue Mountain – jõulukaartide valik on suhteliselt väike, kuid nad on oluliselt ilusamad enamusest veebis vabalt kättesaadavatest e-kaartidest. Saatmiseks tuleb registreeruda Blue Mountaini kasutajaks ja kui tahad saata näiteks ainult jõulukaarte, siis maksad selle eest keskkonna kasutamise kuutasu:  $ 3.99.

Ja lisaks on võimalik tellida ka hoopis SOS Lasteküla jõulukaarte!

E-mailiturundus tänases Eestis,   Mikk Orglaan.

Ülevaade ja huvitavaid mõtteid:

• Eesti ettevõtted  peavad praegu strateegiaks juba seda, kui teatakse, milliseid sõnumeid e-mailitsi klientidele saata. Oma rolli e-mailiturundusel üldises turundusmeetmestikus tundub, et hetkel Eestis ei ole.
• Sotsmeediaga integreeritus: üldine arvamus, et kui e-mail sisaldab Facebooki  ja Twitteri ikooni, siis see ongi integratsioon.
• Majandustarkvaraga integratsioon: pilt on paranemas. Hetkel ei ole e-mailiturundust eriti majandustarkvaradega integreeritud, aga 35% ettevõtetest siiski juba tahaks, et oleks ja sellel rindel töö käib.
• Automaatvastused kui elementaarviisakus: pilt on puudulik. Eestis on kombeks tellimusele vastata mitte tänukirja, vaid arvega.
• Ka suurettevõtetel on tihti tehnilisi probleeme e-mailide saatmisega
• Tihti tegeletakse oma jalgratta leiutamisega, kasutatakse mingit omatehtud tarkvara.
• Üheks probleemiks on ka see, et Eesti ettevõtetel on andmebaasid, mille kontaktide kasutamise kohta puudub nõusolek.

Selgus, et e-mailiturunduse eelarve Eesti ettevõtetes viimasel aastal on suhteliselt  minimaalne. Täpseid numbreid Eesti ettevõtted ei avaldanud, seega, Inglismaa numbrid: 2009 aastal oli e-mailiturundus e-turunduse eelarvest ca 14%, 2010 aastal ca 17%.

Miku sõnul, tuginedes Inglismaal läbiviidud e-postiturunduse/uudiskirja uuringule, ei saa tegelikult reaalselt teha B2B turundust, sest tegelikult on iga sõnum mõeldud inimestele, mitte ettevõttele. Kuidas saaks üldse mingit sõnumit saata ebamääraselt – ettevõttele.

ROI: ettevõtted e-mailiturunduse ROI-d öelda ei osanud. Ei oska ka inglased, neist 39% väitis, et neil pole oma e-mailiturunduse ROI-st aimu.

Nõuandeid:

Sihtgrupi vajaduste selgitamine: tee väga täpselt selgeks, kes on sinu sihtgrupp. Mida isiklikum ja personaalsem Su huvi nende vastu on, seda parem tulemus.

Hea uudiskiri annab põhjuse ja impulsi külastada kodulehte.

Kui tihti saata kirju: kindlat retsepti ei ole. Küsimus kirjutajale: kui tihti suudad koostada sisu, mis on lugejale ka huvitav? Lugejate eelistuseks on pigem saada ootuspärase sisuga kirju ootuspärasel ajal, selle asemel et sattuda kaootilise kommunikatsiooni sihtmärgiks. Kui planeerite uudiskirja väljasaatmise nädalapäeva, siis kasutage nädalapäeva “sisetunnet” ka kirja sisu kujundamises. Esmaspäeval töisem, reedel meelelahutuslikum.

Tehniline lahendus: pea meeles, et erinevatel mailiprogrammidel on erinevad reeglid kirja sisu kuvamiseks. Kontrolli, kuidas Su lugejad näevad Sinu kirja sisu tegelikult.

Kujundus: soovituslik teksti-pildi osakaal: jällegi pole täpset retsepti. On selge, et ainult tekstipõhised kirjad ei anna emotsiooni (mis on tähtis), sest inimene “ostab” ikkagi silmadega. Visuaalselt efektsemad kirjad on emotsionaalsemad ja tegelikult on neid ka lihtsam lugeda. Oluline on jälgida, et see ilu oleks ka saajatele nähtav. Hästi läbimõeldud tekstipõhine mail võib samuti anda väga hästi tulemusi.

Hea soovitus: kasuta saaja nime ja aadressi isikliku pöördumisena, et lisaks viisakale personaalsusele oleks arusaadav, kellele kiri on saadetud. Muidu võib juhtuda, et näiteks tegevjuht saab 5 korda sama kirja, sest lahkunud töötajate e-mailid saadetakse talle. Kui kirjad ei ole personaalse pöördumisega, puudub tal tegelikult võimalus aru saada, et teil polnud plaanis isiklikult talle 5 korda sama kirja saata.

Kasuta osalust: paku lugejatele midagi huvitavat, näiteks lõbusat osalust mingis protsessis.

Junk-maili potti: satuvad peamiselt kirjad, mida saadetakse mingi halva tarkvaraga. Asjalik saatja saadab kirjad ikka kohale.

Integreeritus: tehnilised lahendused on kallimad, kuid samas on e-mailide saatja käsutuses tõhus töövahend, mis võimaldab kirjasaajate andmebaasi kiiremini ja tõhusamalt analüüsida.

Oluline e-mailiturundust puudutav uuendus seadustes: infoühiskonna teenuse seadus kehtestab alates 10. juulist 2009. et turundussisuliste e-mailide saatmiseks peab olema eraisikust saaja nõusolek juba enne esimese kirja saatmist. Juriidiliste ja eraisikute eristamine on mõnevõrra hall ala.  Isikuandmekaitse seaduse kohaselt ei tohiks saata reklaami ka sellistele aadressidele, mis on küll jur. isiku domeeninime lõpuga, kuid sisaldavad isiku nime, ehk siis inimese isikuandmeid. Seega – kui te saadate välisministrile ettepaneku tulla rehvivahetusse, siis rahvusvaheline kõrgetasemeline isikuandmetega tegelev töögrupp leiab, et sellisel juhul peaks analüüsima konkreetse isiku positsiooni ettevõttes, tema tööülesandeid jms. Andmekaitseinspektsioon leiab, et juriidilise isiku andmetena võiks käsitleda neid e-mailikontakte, mis lõppevad juriidilise isiku domeeninimega. Ühesõnaga – jätkuvalt hall ala. Maris Juha (Andmekaitseinspektsioon) soovitus: ärge näppige isikuandmeid sisaldavaid e-mailiaadresse ilma luba küsimata, ka e-maili eesnimi.perenimi@firma.ee.

Nõusolek peab olema personaalne, peab olema selge, kellele see on antud ja lisaks peab olema nõusolekut võimalik kirjalikult taasesitada. Selleks sobib ka kodulehel uudiskirja saamiseks registreerumine.

Hetkel ei ole Andmekaitseinspektsioon sellise rikkumise alusel veel ühtegi väärteomenetlust alustanud.

Kristiina Keerovi kokkuvõte Best-Marketingi blogis.

: Jaga teistega

1. Lubate endale kirju saata ainult oma aadressiraamatus olevatelt meiliaadressidelt või nendelt, kellele olete ise kirjutanud.
2. Keelate kõik muud kirjad.

Kaupo Kalda avaldas kahtlust, et siis jäävad saamata ka olulised kirjad, näiteks uue äri kontaktid, ostusoovid, jms. Lubasin, et teen enda peal ühe katsetuse ja proovin järele. Seadistus sai järgmine:

Kuu aja jooksul kukkus tundmatute kirjade kasti ~600 meili + ~20 tõesti olulise sisuga kirja, mille ma pidin käsitsi välja tõstma ja saatja aadressiraamatus registreerima. Igal juhul oli igapäevane töö kergem, sest ma pöörasin tundmatutele kirjadele tähelepanu siis, kui aega selleks üle jäi. Kui võtta eelduseks, et keskmiselt kulub kirja tähtsuse tuvastamiseks 10 sekundit, siis ma hoidsin mõttetu tegevuse pealt kokku 1,7 tundi ehk 100 minutit.

Kokkuvõtteks. Tavakodanikule peaks selline seadistus tagama spämmivaba elu. Termodünaamika II seadus ütleb, et segadusel on kalduvus kasvada ning korra loomiseks tuleb teha pingutusi. Ilmselgelt on aadressiraamatu korrashoidmine väiksem pingutus kui spämmiga võitlemine.

: Jaga teistega

/–/
Lähtuvalt eeltoodust tegi inspektsioon järelepärimise e-posti aadressile iamfree-estonia@hotmail.com, kuid vastust antud e-posti aadressilt inspektsioonile laekunud ei ole. Kuivõrd inspektsioonil puudub õigus viia läbi jälitustoiminguid jälitustegevuse seaduse alusel ja avalike allikate kaudu ei ole võimalik tuvastada, kes konkreetselt on e-posti aadressi iamfree-estonia@hotmail.com omanik, ei ole inspektsioonil võimalik antud isikule ettekirjutust Teie isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest teha.
/–/

AKI ei tohi isegi kirja sisu analüüsida ega välja selgitada viidete alt avaneva sisu omanikku, sest ei ole tõendatav, et sisu omanik oli samal ajal ka spämmer. JOKK.

Vahekokkuvõtteks: kõik spämmerid saavad karistamatult tegutseda eeldusel, et nad ei vasta AKI järelepärimistele. Lihtne.

Linnar Viik käsitles tehnoloogia arenguga kaasnevaid mõjusid oma artiklis “Pumppüssiga puusalt Interneti suunas“. Linnar soovitab: “Praktikas tuleb arvutiviiruste eest enda arvutit ise kaitsta, küberkurjategija eest oma infot varjata ning olukordades, kus avalik sektor või firmad pahatahtmatult delikaatseid isikuandmeid ei suuda hallata tuleb ise häält tõsta. Tuleb kohanduda, pidevalt kohanduda.”

Sarnase soovituse teeb ka AKI. Refereerin mulle saadetud kirja: “Juhul, kui Teil endal on võimalus tuvastada, kes e-posti aadressi iamfree-estonia@hotmail.com omanik on, on Teil õigus pöörduda uuesti antud isikuandmete töötlemise rikkumise osas Andmekaitse Inspektsiooni poole.” (AKI arvab, et minul on suuremad seaduslikud võimalused.)

Minu soovitus spämmiohvritele on järgmine. Seadistage oma meiliprogrammid selliselt, et teile jõuavad kohale ainult need kirjad, mille adressaadid te olete ise aktsepteerinud. Kõik ülejäänud mingu automaatselt prügikasti. Selle asemel, et spämmi olulisest kirjadevoost välja filtreerida, te tegelete hoopis efektiivsema asjaga – registreerite ausaid kirjasaatjaid. Võite mind uskuda, ausaid saatjaid on vähem ja nendega tegelemine vähem aega nõudev.

: Jaga teistega