Mul on kolmeaastane poeg, kelle ellujäämiskursusega ma aktiivselt tegelen. Üks osa kursusest hõlmab õpetust foorituledest – punasega ei tohi ja rohelisega tohib üle tee minna.
Viru-Foorumi ristmikul seistes esitas poeg mulle küsimuse, nähes kuidas toredad onud ja tädid punasega üle tee kiirustavad, et miks nad seda teevad kui mina olen ometi öelnud, et ei tohi. Minu vastus pojale oli järgmine: “Need tädid-onud on lollid ja saavad varsti surma.”.
Sellel juhtumil oli minu jaoks kaks aspekti. Esiteks jõudsin ehmatavale äratundmisele, et need inimesed saavadki suure tõenäosusega surma. Teiseks leian, et ühiskond on üks suur turundusorganisatsioon, kelle töö tulemuseks on järeltuleva põlvkonna ühiselu kvaliteet või kvaliteeditus. Sotsiaalmeedia ei ole ainult internetis, vaid ka tänaval.
Minu palve: enne kui punasega üle tee tormate, vaadake üle õla, et lapsi läheduses poleks.
Nö erapooletu arvamus, seda kuulatakse tihtipeale veidi tähelepanelikumalt.