Otsi
Blogi
  • Saada
Täname! Vastame peatselt.

Kuidas meid leida?

Rotermanni 8 asub Rotermanni väljaku ääres ja on tuntud ka kui Uus Jahuladu. Meie juurde pääseb Uue Jahulao Ahtri tänava poolsest küljest, mänguväljaku vastast. All ukse juures on fonolukk, helistage sealt ADM-i sildiga kella. Meie kontor on 4. korrusel. Üles pääseb ka liftiga.

Sulge kaart

Kirjutan vastuseks Pärnu Turunduskonverentsil alguse saanud ja Best Marketingi veebis jätkuvale diskussioonile bännerite otstarbe üle. Kuna Erti Luige artiklit klikkimise vajalikkusest ei ole võimalik BM veebis kommenteerida, siis teen seda siin.

Ma mitte mingil juhul ei nõustu, et nn brändingbänner võiks olla kuidagi kasulik ja seda alljärgnevatel põhjustel.

informatiivse bänneri näidis

Mina mõõdan kanali efektiivsust selle järgi, kui palju uusi inimesi selle kanali kaudu kampaaniasse lisandub ning kui palju ühe inimese lisandumine maksma läheb.

Esiteks, kas tõesti leidub mõni turundaja, kes usub, et brändingbännerile kulutatud reklaamikroon toob kampaaniasse rohkem inimesi kui raadiosse, välimeediasse, printi või telesse paigutatud investeering? Seda saaks kontrollida, kui HullPäev teeks ühe ürituse jaoks ainult bännerdamist ja teise jaoks välireklaami. Kuni keegi mulle brändingbännerite edulugu ei näita, mina oma seisukohta ei muuda.

Teiseks, reaalses elus kasutatakse meediamiksi. HullPäev reklaamib ennast teles, prindis, välimeedias, ehk ka raadios. See on suure katvusega kampaania, mis saab kätte suure osa sihtrühmast. Palun seletagu keegi mulle, millist spetsiifilist sihtrühma peaks HullPäev taga ajama internetist, kes kuskilt mujalt juba sõnumit pole kätte saanud? Kui suure osakaalu HulluPäevale minevatest inimestest on sinna toonud brändingbänner? Üks inimene tuhande kohta, kümne tuhande kohta? Pange oma oletus tasuvusarvutusse ja te saate aru millest ma räägin.

Kolmandaks, iga halb või mõttetu bänner risustab meediat ja tõeliselt kasulikel bänneritel on raskem mõjule pääseda. Tarbijate tähelepanu ruineerimisest kirjutasin artikli juba hulk aega tagasi.

Kokkuvõtteks: jään endiselt seisukohale, et kui mina oleks meediaagentuur, siis soovitaks brändingbänneri raha investeerida eesmärgipäraselt ja efektiivsemasse kanalisse.

PS. Pole mõtet rääkida, et nähtavus tuleb mingil moel kasuks brändingule. Refereerides Brand Manuali, on bränding ettevõtte ja tarbijate suhte väärtus. Nähtavus massimeedias ei loo mingit lisaväärtust, mis suurendaks ja parendaks seda suhet. Soovitan vaidlejatel tutvuda Brand Manuali lühijuhendiga brändingust “RTFM!”.

PPS. Selle artikli kirjutamisel jäi silma Delfis Leonardo Da Vinci bänner, mis teatab, et näitus Solarises on avatud viimaseid päevi. Lihtsalt sõnumi edastamine, ei mingit vajadust klikkida. Bänner maksab 11950 krooni päevas. Näituse tavapilet maksab 130 krooni. Oletades, et müügikäibest võib reklaamile kulutada 20% ehk 26 krooni tavapiletist, siis peab Delfi ühepäevane bänner tooma näitusele tavatasemest 460 inimest rohkem. Kui see eesmärk realiseerub või on parem, siis on Delfi bänner ennast õigustanud. Kas keegi oskab öelda, kas näituse külastatavus on tõusnud 460 inimese võrra?


11 kommentaari

( RSSkommentaarid   TrackBack URI )

erti  on postitanud

23. mai 2010 @ 20:06

Mihkel, hindan su seisukohta ning olen nõus, et valdav osa bännereid internetis on klikkimiseks (tegutsemist eeldavad), ent välistaksin siiski mõlemad äärmused teemal „ainult klikid“ ja „ei peagi klikkima“. Katsetasime eelmise aasta suvel post-view külastusi ning tuleb tõdeda, et osa külastajaid kes jõuavavad koduleheküljele on ka need, kes on küll näinud bännerit, ent naasnud lehele otse. Tõsi, oleme siiani kasutanud interneti osana oma meediamixist ning samaaegselt käib intensiivne kampaania ka teistes meediates. Mina hindan internetikanaleid endiselt külastuste ning eesmärgini jõudmiste kaudu .. sellele vaatamata ei ole ma 100% nõus väitma, et bänneritel puudub teatav outdoori või telega sarnane bränding effekt.

Mihkel  on postitanud

23. mai 2010 @ 20:49

Minu sõnastus on ehk liiga kategooriline, kuid ega ma ka ei välista brändingu efekti täielikult. Ma lihtsalt ei pea seda rahaliselt mõistlikuks investeeringuks.

sull  on postitanud

24. mai 2010 @ 09:58

::millist spetsiifilist sihtrühma peaks HullPäev taga ajama internetist, kes kuskilt mujalt juba sõnumit pole kätte saanud?::

mina näiteks. ma ei kuula raadiot, väljas (linnavahel) ei käi ja telekast vaatan ainult etvd. samas, bännerid on mul ka blokitud. ja delfis ma käisin viimati 2005 bwahahahaa. – noh, aga teoreetiliselt võib minu sarnaseid olla küll, eriti generatsioon Z hulgas. kas neid on selles keskonnas piisavalt, et see ära tasuks, see on muidugi omaette küsimus, ja ses suhtes on täna tõenäoliselt paremaid kohti kuhu see raha panna :)

Tanel Raja  on postitanud

24. mai 2010 @ 10:45

Ma annan Mihkel sulle järgneva pähkli pureda. Äkki saame mõlemad targemaks. Ma launchisin mai alguses Asko veebipoe (kui täpsem olla siis kolmandal mail). Selle käigus uhati erinevatesse kanalitesse reklaami üles. Tunnistan ausalt, et mina seda asja ei turundanud, sest ma olen endale lubanud, et ma ehitan ainult võrgupoode ja turundusse ja disaini ennast ei sega. Need on alad, kus rahvast niigi tihedalt. Küll aga nägin ma GA tulemusi.

Huvitaval kombel selgus, et sellel päeval tuli tervelt 60% külastajatest otselingiga, tippides sisse URL-i. Vaid väga marginaalne osa rahvast tuli läbi erinevates portaalides olnud linkidelt, kusjuures erandina torkas silma net.ee oma 30%-ga. Ma juhin tähelepanu, et kõik bännerid olid linkidega, aga neid lihtsalt ei klikitud — samas külastajate arv kasvas plahvatuslikult ja seda just otse tulnud inimeste arvelt.

Oskad sa mulle seda lahti seletada eelneva jutu võtmes?

EppKris  on postitanud

24. mai 2010 @ 13:27

Mihkel, pane siia “share” nupp ka :) Ma tahaks osalusturunduse korras su turunduse tegemises osaleda :) )

Mihkel  on postitanud

24. mai 2010 @ 23:12

2 Tanel. Bännerite puhul tuleb ALATI kasutada GA urli parameetreid. Kui neid mitte kasutada, siis võivad paljud klikid laekuda otseliiklusena. Põhjused on erinevad ja tehnilised. Peamine põhjus on see, et bänneri klikk suunatakse läbi reklaamiserveri redirecti abil, mitte otse. Sel juhul ei panda HTTP headerisse referreri infot kaasa. Tulemus – GA salvestab liikluse directina. GA URLi juhised siin: http://www.google.com/support/analytics/bin/answer.py?hl=en&answer=55578 Jäi silma ka, et Asko veebil on GA tuunimata. Eesti otsingumootorid salvestatakse referrerina, mitte otsinguna. Veel: mõned bännerikeskkonnad ei luba nii pikka urli kasutada kui GA jaoks on vaja. Sel juhul tuleb lingid ntx bit.ly teenusega lühemaks lasta.

Karl Pae  on postitanud

26. mai 2010 @ 18:27

AdWords võimaldab juba eelmisest aastast mõõta seda kui paljud kasutajad, kes bännerit nägid, kuid reklaamil ei klikkinud hiljem soovitud tehingu sooritasid, st tulid sinna lehele otse või mõnda muud teed pidi. Seejuures on see mõeldud neile, kes soovivad reaalselt külastajaid oma lehele saada.

Kirjutasin sellel teemal natuke ka blogis: http://adwords-ee.blogspot.com/2010/05/mis-saab-banneril-klikkimata-jatnud.html

Mihkel  on postitanud

29. mai 2010 @ 14:57

Suurepärane artikkel. Paraku käib see ikkagi nende bännerite kohta, mida on mõistlik klikkida. Meie tants käib ikka nn “brändingbännerite” efekiivsuse ümber.

Aga kas on olemas mingeid näited vaatamiskonversioonide kohta eestis? Hea oleks teada, kui suur osakaal on nendel tarbijatel, kes ei kliki aga konverteeruvad.

Tanel Raja  on postitanud

31. mai 2010 @ 11:05

Mina olen üks nendest kasutajatest, kes ei kliki, aga konverteerub. Ma klikin üldse bänneritele väga harva, sest üldjuhul ma tean, mis seal taga on ja see peab olema ikka väga suur vedamine, et reklaami ilmumine ja minu vajadus kattuksid. Küll aga jätan ma meelde, mida pakuti ja kui vajadus tekib, küllap ma siis vaatan.

Selle koha pealt pean ma muidugi märkima, et minu põhihuvid on pisut teistsuguses segmendis kui enamustel inimestel. Oma uudiseid loen ma feedreaderiga, veebisaite külastan siis kui ma pole seal varem käinud või kui mul peaks juhtumisi selle firma kontakte vaja minema. Minu põhihuvi on seotud minu erialaga — ma hoian silma peal veebipoodidel ja kõigel mis sellega seondub. Aga üldjuhul ma hoian neid oma viitelistis. Ma tänu sellele oskan just veebipoodide ja nende tarbijate kohta kommenteerida.

Veebipoodid kõige tõsisem pähkel on hetkel usaldus. Kui veebipoe taga on mingi tundmatu bränd, siis kipuvad inimesed olema umbusklikud. Kui seda tundmatut brändi meedias piisavalt kaua leierdada, siis muutub ta sinu jaoks juba tuntud brändiks. Vahest on see tingitud ka sellest, et kui firmal on piisavalt pappi, et seda meediasse kühveldada, siis äkki on tal ka piisavalt pappi, et korralik teenus käima veeretada.

Rando (smartAD)  on postitanud

09. juuni 2010 @ 16:25

Mihkel – sa uuri, mis diil tegelikult oli Delfil Solarisega. Ma pakun, et nad tegid Solarisele kui suurele kliendile korraliku allahindluse (nt 80%). Sel juhul peaks selle bänneri kaudu tooma ainult 92 uut inimest. Kuna Delfis käib päevas 150-200tuhat inimest, siis on isegi mingi tõenäosus, et need inimesed nopitakse selle massi pealt kokku… Või mis?! ;-)

Mihkel  on postitanud

10. juuni 2010 @ 09:16

Tegelikult mind ei huvita, kas Solaris sai inimesed näitusele või mitte. Ma kasutasin seda näidet tasuvusarvutuse illustreerimiseks.

Lisa kommentaar

Comment Spam Protection by WP-SpamFree