Otsi
Blogi
  • Saada
Täname! Vastame peatselt.

Kuidas meid leida?

Rotermanni 8 asub Rotermanni väljaku ääres ja on tuntud ka kui Uus Jahuladu. Meie juurde pääseb Uue Jahulao Ahtri tänava poolsest küljest, mänguväljaku vastast. All ukse juures on fonolukk, helistage sealt ADM-i sildiga kella. Meie kontor on 4. korrusel. Üles pääseb ka liftiga.

Sulge kaart

A. Le Coq facebooki fännilehtÜsna igapäevaseks on muutunud küsimused stiilis: “Igal pool kirjutatakse, et Facebook on hea, kas me peaksime ka sinna minema?”. Samas ei ole kellelgi ettekujutust, mida tähendab “hea” või kuidas sotsiaalmeedias toimetamise edu mõõta. Meedia ja e-turundajad ise toidavad arvamust, et fännide suur arv mingis ajaühikus on tore asi. Vaata näiteks Rein Iida kommentaari A. Le Coqi või Marko Saue säutsu Twitteris Kingakaubamaja fännilehe kohta.

Ometi on selge, et sotsiaalmeedias turundamine tähendab pikaajalist ja kahesuunalist kommunikatsiooni. Fännide hankimise aktsioon töö alguses on kindlasti õigustatud, kuid kuidas hiljem aru saada, kas brändi soovitusindeks selle tegevuse tagajärjel kasvab või mitte?

Tegin A. Le Coqi fännilehe sisu analüüsi ja pakun siinkohal huvilistele välja ühe mudeli, mille abil edu kulgemist mõõta.

Võtsin ette kõik sissekanded alates ALC fännilehe käivitamisest ja jagasin need kategooriatesse.

  • Fännide sissekanded (väärtuslik sisu)
  • “Mulle meeldib” klikid (väärtuslik interaktsioon)
  • ALC tarbijaväärtusega sõnumid (väärtuslik sisu)
  • ALC tähelepanu ostmise sõnumid (“osale ja võida” sõnumid)
  • ALC sõnumid iseenda kohta (ilma tarbijaväärtuseta sõnumid)
  • ALC müügisõnumid (“osta mind” sõnumid)

Panin andmed kuude kaupa tabelisse, lisasin fännide arvu (parandatagu kui on valesti) ja arvutasin välja mõõdiku nimega osalusindeks (engagement index). Osalusindeks näitab, mitu osalusjuhtumit tuleb 100 fänni kohta. Seda võib nimetada ka fännide aktiivsuseks, kuigi me täpselt ei tea, mitme fänni poolt see panus tegelikult on tehtud.

A. Le Coq Facebook fännilehe dünaamika

Mida nendest numbritest järeldada? Ma olen kaugel sellest, et öelda halba või head. Pole lihtsalt võrrelda millegagi. Detsembris on näha hype, millele jaanuaris ja veebruaris järgneb “reaalne” elu. Näis, kuidas trendid pikemas perspektiivis kulgema hakkavad. Ilmselgelt ei ole aktiivsus korrelatsioonis fännide arvu kasvuga. Brändi tegevus ei paista passiivse fänni kaudu välja, seetõttu on aktiivsusel oluline roll. ALC müügisõnumid on heas vahekorras tarbijaväärtust sisaldavate sõnumitega – neid on piisavalt vähe, et mitte närvidele käia.

Tavalistes kampaaniates saab välja arvutada, kui palju läks maksma ühe tarbija kaasamine (soovitud tegevuse tegemine, CPA). Osalusindeks ja fännide panused võiks olla heaks mõõdikuks Facebooki projekti edu mõõtmisel. Kas kellelgi on jagada oma kogemusi CPA kohta Facebookis?

Kas reageerimisindeksil võiks olla mõõtmisel mingi point (brändi ja fännide panuse suhe)?

Lisalugemist:


10 kommentaari

( RSSkommentaarid )

Silver Hage  on postitanud

11. märts 2010 @ 00:13

Hea, et keegi ka engagement’i teema püstitas. Äärmiselt oluline. Samas peab ju arvestama sellega, et vähem engagementi ei tähenda veel halvemat tulemust – võib olla fännid loevad sissekandeid, klikivad linkidele, ostavad tooteid vms, aga ei osale suhtluses. Kõik oleneb sihtrühma käitumisharjumistest.

Mihkel  on postitanud

11. märts 2010 @ 09:45

Jah, ma pakungi, et osalusindeks on üks võimalikest mõõdikutest paljude seas. Osalusindeksi muutumine ajas näitab, kuidas sotsiaalmeedia projekt oma elu elab – kas kasvab, on stabiilne või sureb vaikselt välja. Kui osalus välja sureb, siis pole fännilehel reaalselt mõtet. Sama hästi võib artiklite lugemist ja klikke oma ametlikul saidil mõõta.

Rein Iida  on postitanud

11. märts 2010 @ 12:19

Huvitav töö, Mihkel, tubli.
Vaatan n-ö köögipoolelt, välja pakutud osalusindeks FB lehe hindamiseks.
Sellises versioonis on sisuhaldajal arvestatava nn osalusindeksiga väga lihtne manipuleerida (tõsta/langetada).
Näiteks sõltuvalt kaasava lahenduse “volüümist” või praegu Eesti FB-s ringi vaadates – auhinnast.
Osalusindeksi saad üles (kui sellega kuskil võrdlustes särada tahad), aga mõistlik efektiivsus FB-lehe omaniku jaoks tõenäoliselt langeb (kvantiteet/kvaliteet).
Rõhutan sõna “tõenäoliselt”, sest siin tuleb sisse selge vahe erinevate toote-/teenusekategooriate vahel ning fänni arvu suurus.
Lisaks on sellesse mudelisse selgelt sisse kodeeritud, et väiksemate fänniarvudega lehtedel on selge osalusindeksi suuruse eelis ehk eriti lihtne ja soodus omada suurt osalusindeksit.
Ei paku siin konkreetset valemit, aga Silveri point on õige, et kõigil FB-lehtedel ei ole ühesed eesmärgid (nn fännide võimalikult suur interaktiivsus). Ja kui FB-lehe haldaja poolt liigset aktiivsust ehk liiga suurt infovoogu tekitad (ja osalusindeksit ülesse ajad), siis tõenäoliselt saad oma fännist peatselt lahti :) Seega hetkel mõõdaksin pigem fännide koguarvu (oluline ikkagi kategooriasisene võrdlemine, mitte “total”) ning fännide interaktsiooniprotsenti konkreetsete tegevuslahendite korral. Ehk minu arvates on väga oluline FB-fännilehe asju mõistlikult balansseerida ning periodiseerida. Nn igakuist osalusindeksit (eriti veel selle igakuist kasvu) mina praegu eesmärgiks ei seaks. Ja reaalset ROI-d tuleb ikka otsida kliendi toote/teenuse müügiaruannetest ning maine- ja soovitusparameetritest :)

Mihkel  on postitanud

11. märts 2010 @ 13:22

Rein, olen Sinuga täiesti nõus. Iga numbri tegelik tähendus ja väärtus selgub konkreetses kontekstis ja seostes taustsüsteemiga. Kõiki statistilisi numbreid on võimalik kunstlikult mõjutada, sh fännide arvu. Kuna ma ei tea A. Le Coqi sotsiaalmeedia strateegiat, siis ma ei oska osalusindeksit võib-olla õigesse konteksti panna. Olen kaugel sellest, et öelda, milline osalusindeks on suur või väike, hea või halb. Kasutasin seda lihtsalt oma idee illustreerimiseks. Loodan, et aja jooksul tekib rohkem sarnast infot ja võrreldavaid kaasuseid. Siis on võimalik ka hindeid andma hakata. Näiteks reageerimisindeksiga saaks mõõta, kui suurt panust peab bränd tegema, et fänne reageerima panna. Siit saab sisendit kasvõi ülalhoiuks vajaliku eelarve planeerimisse – kas pingutus peab olema igapäevane või piisab ka korrast nädalas.

Marko Saue  on postitanud

11. märts 2010 @ 13:34

Noh jah see kui Kingakaubamaja sai kuuga 2000 fänni täis, oli ju omaette tore sündmus ja näitas, et on võimalik lühikese ajaga õigeid tegevusi tehes fännibaas tekitada.

Otse loomulikult pole fännide arv tulemus. Kuid fännide arv aitab kaasa (isegi nende vähese aktiivsuse korral) tuntusele ja tuntus genereerib müüki. Kingakaubamaja.ee e-poe puhul on lihtne. Sisuliselt turundatakse ainult sotsiaalmeedias. Kõik investeeringud sellesse (FB banner, kampaaniad, auhinnad) saab ära jagada fännide arvuga – saades kätte ühe inimese fänniks toomise hinna ja samuti saab leida fännide arvu ja ostude arvu suhted. Kõige otsesem näitaja ilmselt on sotsiaalmeedia reklaamiraha suhe ostudesse.

Selleks, et fännid oleksid aktiivsed, tuleb aga neile pidevalt väärtust luua : http://farm3.static.flickr.com/2740/4169690068_6459398afc.jpg

Mihkel  on postitanud

11. märts 2010 @ 13:58

Aitäh, Marko! See Social Currency Wheel on väga hea.

Marko Saue  on postitanud

11. märts 2010 @ 23:04

Ma võtaks veel selle fänniarvu kohapealt sõna :) Miks on 2000 fänni kuus kõva tulemus? Ja tegelikult laiendame seda veelgi.. 4000 fänni 1,5 kuu jooksul?! Tundmatu väikefirma jaoks!

Aga sellepärast, et siis kui Kingakaubamajat turundama hakkasin, oli facebookis 250 ettevõtet ja praegu, kui Facebookis on 309 ettevõtet, on seis selline, et üle 2000 fänni on vaid 19. esimesel!?

See näitab seda, et enamus firmasid, kellel on facebooki fännileht, kas ei tegele sellega, tegelevad hobikorras või teevad valesid asju. Kingakaubamaja näitel võib väita, et väikefirma, kellel puudus igasugune tuntus, võib väheste vahenditega õigeid tegevusi tehes saavutada tuntuse ja selle juurde ka (mis kõige olulisem) müüginumbrid. Jah, facebooki fännidest on saanud ka kliendid. Facebook turunduskanalina töötab!

Pigem on võibolla suurfirmadel see maineas, et kellel kui palju fänne on. Aga väikefirmadel on see võimalus olla pildil.

Lisaks – fänne on palju erinevaid. On päris fännid ja on nänni fännid. Kuid ükskõik mis ajendil inimesed on fänniks astunud, töötavad nad alateadlikult brändi advokaatidena ja samas olles ise pidevalt brändiga seotud, võivad ka neist endist saada kliendid.

Soovitan lugeda Seth Godini nõusolekuturundust, mis käib küll email-marketingi kohta, kuid kehtib väga hästi ka sotsiaalmeedia kohta ;)

MRM Worldwide » Osalusturundus » A. Le Coq Facebook fännilehe dünaamika – märts  on Pingback-viide

01. aprill 2010 @ 15:12

[...] varem kirjutatud artiklile A. Le Coq Facebook fännilehe mõõtmisest jagan märtsikuised [...]

Turundus sotsiaalses meedias « DreamGrow internetiturundus  on Pingback-viide

06. aprill 2010 @ 12:05

[...] Ma ei usu, et keegi Eestis saaks praegu veel kaugele ulatuvaid järeldusi teha. Arvan, et sotsiaalne meedia muutub üheks olulisemaks brändingu vahendiks, seega on tähtsad erinevad brändimõõdikud. Samas on internet direct action kanal ja saab ka päris konkreetselt müüki ning rahanumbrit mõõta. Erinevatel ettevõtetel on siin erinevad eesmärgid. Mõned brändingu eesmärgid võiksid olla engagement ehk osalejate aktiivsus. Mihkel kirjutab näiteks osalusindeksist. [...]

Turundus sotsiaalses meedias! | Firmateated.ee | artiklid, uudised ja teated  on Pingback-viide

07. aprill 2010 @ 07:53

[...] Ma ei usu, et keegi Eestis saaks praegu veel kaugele ulatuvaid järeldusi teha. Arvan, et sotsiaalne meedia muutub üheks olulisemaks brändingu vahendiks, seega on tähtsad erinevad brändimõõdikud. Samas on internet direct action kanal ja saab ka päris konkreetselt müüki ning rahanumbrit mõõta. Erinevatel ettevõtetel on siin erinevad eesmärgid. Mõned brändingu eesmärgid võiksid olla engagement ehk osalejate aktiivsus. Mihkel kirjutab näiteks osalusindeksist. [...]

Vabandust, kommenteerimine on hetkel suletud.