Nonii … ma juba tunnen, kuidas see reklaam töötab. Kell on 5 minuti pärast 22:00 ..

1) Tekkis küsimus, et kui statistika järgi inimesed ei kliki, siis mis on see põhjus, MIKS nad ei kliki? Paratamatult tekkisid seosed enda kogemusega, millest käesolevas artiklis kirjutasin – sellepärast ei klikigi, et lahendused ei ole ideaalilähedased ja inimesed on bännerites kui vajalikes-huvitavates infokandjates pettunud.

2) Kui Jüri artiklis toodud väide on tõene, peaksid reklaamijad sellise eelduse võtmagi, et bänner ongi brändi- või kuvandireklaam. Küsin aga, kas nad on võtnud (mis eeldab ehk teistsugust lahendust) või eeldavad nad endiselt, et nende bänneril klikitakse?

3) Praegune rahastamissüsteem seda Jüri hüpoteesi ei toeta, sel juhul peaksid keskkonnad juurutama uue süsteemi, kus näiteks mingi protsent laekub veebilehe haldajale ka üldise brändireklaami pealt või kopeerima traditsioonilises printmeedias käibeloleva.

1) Mind huvitab (hetkel) see, mida bänner mulle pakub. Näiteks kui ma olen just otsustanud omale sülearvuti osta ja bänner pakub mulle kas head hinda või mingit lisaväärtust, mis mind ühel või teisel põhjusel intrigeerib. Võib olla ka nii, et bänner ei ärata usaldust ning koos sellega ei ärata usaldust ka see, kuhu see kasutajat suunab.

2) Bänner pakub vahetuid ja reaalseid hüvesi. Näiteks võib juhtuda, et viidataval leheküljel loositakse midagi välja kõikide klikkijate vahel, pakutakse mingit allahindlust ainult bänneri kaudu saabunutele ja nii edasi. Siin on loomulikult ka omad probleemid, aga ma arvan, et see on potentsiaalselt kõige suurema tõmbega bänner.

3) Kasutaja ei ole selle bänneri peale veel klikkinud. Nagu eelnevadki põhjused ei välista see kahte ülejäänut, kuid andkem omale aru: iga bänneri pihta klikib kasutaja vaid ühe korra (mis on reklaamiostja jaoks enam kui piisav). Kui see kord on olnud petlik, siis ülisuure tõenäosusega uuesti sellele reklaamile ei klikita. Enamgi veel (mis ei ole reklaamiostjale teps mitte meele järele) — suure tõenäosusega ei klikita tulevikus enam ühelegi bännerile või viitele millel promotakse pettumust valmistanud teenust, toodet või firmat ilma, et selleks oleks mingi eriliselt suur ja mõjuv põhjus (number kaks põhjus näiteks — kui vaid kliki eest on võimalik võita MacBook Pro, siis suudavad vaid vähesed ennast tagasi hoida).

4) See ei ole otseselt klikkimispõhjus, vaid pigem vastupidi, kuid see on oluline siiski arvesse võtta. Nimelt mõni bänner ei olegi mõeldud klikkimiseks, vaid vaatamiseks. Tegemist on reklaamidega, mis tekitavad “brand awarenessi” — ütleme, et kui Delfi esilehel on Coca-Cola reklaam, siis on sellele klikkimine reklaamiostja jaoks kõrvalnähtus ning tema jaoks on bänner oma lasti kohale toimetanud juba siis kui sa oled selle peale vaadanud

Muide, põhjuste arv ei piirdu ainult nendega. Näiteks mõningastel puhkudel võib mitteklikkimise põhjuseks olla see, et Flash on maha keeratud, adblock teeb oma töö, brauseris on pildid keelatud ning alt tekst ei ole atraktiivne (me räägime siin mobiilidest ja sedametest, mis kasutavad mobiilvõrku), jne. Üldjuhul on siiski tegemist erandjuhtudega mis veidike kohandatuna võib liigitada mõne eelneva nelja suurema alla (kui masinas ei ole flashi ning ma ei näegi pilti, siis võib öelda, et relaam ei ole minu jaoks atraktiivne).