Bännerid on tavalugejale reeglina üks tüütu ja ebavajalik vidin. Miks see nii on – ehk leiab põhjuse alljärgnevast loost.
Minagi, üks paljudest tavalugejatest, olen tänu Mozilla ad-blockile siiani bännerimaailmast mõnda aega eemal olnud. Oma internetilehe loomisega tuli bännerite näitamine aga päevakorda ning selleks, et lehel toimuvaga tuleb kursis olla, tutvusin huviga ka reklaamisisuga. See, mida eest leidsin, oli ausalt öeldes päris jahmatav ja tekkis küsimus, miks bännerireklaamijad oma raha tuulde loobivad.
Mõned konkreetsed näited. On üks Swedbanki bänner, mis reklaamib ühte supermario stiilis mängu, mida saab panga lehel mängida. Mäng on lahe, aga klikates bännerile ei ole mängu üldsegi lihtne üles leida. Avaneb tavavisuaalis Swedbanki leht ja selleks, et mängu üles leida, peab (internetimõistes) palju aega kulutama. Lisaks ei kutsu bänner üldsegi klikkama – millest on kahju, sest mäng on ju päris tore.
Teiseks paistis EAS bänner – nii bänner kui kogu reklaamikampaania visuaalid on väga sümpaatsed ja omapärased. Asja “aga” on see, et bänner viitab EASi inglise keelsele üldlehele ja seda infot, mis bänneris lubatakse, ei paista kusagilt… (lisan täpsustuseks, et see olevat tehniline probleem, sest millegipärast tuvastab see bänner minu arvuti asukohana riiki väljaspool Eestit).
Järgnesid kaks bännerit (Avon ja Nordea), mis panevad proovile lugeja kannatlikkuse, esimene rohkem, teine vähem. Täitsa huvitav, kui palju on neid lugejaid, kelle kannatlikkus ei katkenud ja kes jõudsid ära oodata millal leht end lõpuks alla laeb.
Innovatsioonibänner oli ehk ainuke mõistlik ja sealt avanes ka huvitav lehekülg innovatsiooniliste toodetega. Suvel õnnestus näha ühte toredat RMK bännerit, mis oli lahendatud viktoriini-stiilis, huvitavalt ja harivalt. Kuuldavasti sai see viimane tavapärasest ka rohkem klikke. Rohkem pole selliseid häid lahendusi näinud, mistõttu tekibki küsimus, et miks peaks keegi üldse bänneritele klikkima?
