Astusin 17.-18. septembril 2009 toimunud Best Interneti aastakongressil esimesel päeval, Pecha Kucha esitluste blokis ülesse ettekandega “Loovlooma toidetakse peost, ehk mis juhtus Mardiga?”.

Pecha Kucha on esitlus- või presenteerimise formaat, millel on kolm reeglit.

• Esitlus on visuaalselt ekraanil ja esitleja räägib sinna juurde teksti
• Esitluse kogupiikus on 6 minutit ja 40 sekundit.
• Esitlus koosneb 20´est slaidist, mis kõik vahetuvad automaatselt iga 20 sekundi järel.

Nagu Best Internetil ülesse astunud 18 Pecha Kucha stiilis esitlust tõestasid, on selline formaat väga asjalik ja effektiivne. Probleem on aga see, et igast lühikesest esitlusest katsub kuulaja välja võtta maksimaalse. See tähendab, et esitlusi kuulatakse suure vaimse konsentreerumisega ja kui neid esitlusi on järjest näiteks 18, siis võtab see kuulaja oluliselt rohkem läbi, kui 2 tunnist ühe esineja ettekannet kuulates.

Valisin enda ettekande teemaks loovuse ja selle rolli e-turunduses. Tundus et Mardi nimelise tegelase kehastuse läbi oli neid mõtteid kuulajateni arusaadavam tuua. Olen mures, et tänapäevases e-turunduses kiputakse üha enam ära unustama loovuse, disaini, heade ideede, originaalsuse ja kreatiivsuse väärtust ja need mattuvad kõikvõimalike populaarsete turundusnippide, mõõdikute, analüüsimiste ja turundusvidinate alla. Oluline on  e-turunduses kõik tasakaalus oleks. Väärtustada tuleb kõike et edu saavutada. Kuid ilma hea ideeta pole ka midagi mõõta või optimeerida.

Minu ettekandest filmitud videot saab vaadata alljärgnevalt.
Või vaata Youtube´ist suuremalt.

Kõik Best Interneti 18 Pecha Kucha esitlust leiad aga siit
ESIMENE BLOKK

TEINE BLOKK

Pecha Kucha on asjalik selles mõttes, et kui esitlejal on midagi olulist öelda, siis peab ta keskenduma põhjalikult ja hästi ette valmistama, et see oluline 400 sekundiga kuulajateni tuua. Ja iga slaidiga midagi uut öelda.  Kui esitleja esitlus või teema on igav, siis suudavad kuulajad selle lühikese aja ka välja kannatada ning ei pea halba presentatsiooni näiteks 30 minutit või 1 tund kuulama

Samalaadset formaati soovitan kasutusele võtta ka teistel konverentside korraldajatel. Kuid hoiduge esitlusel selgest otsesest promost ja reklaamieufooriast, kui see pole just otseselt konverentsi teema. Pecha Kucha esitlus tuleks kokku panna leidlik, sõnumitega, illustratiivne ja efektne. Ja see kõik läbi harjutada.

Minu hinnangul, kes ma olen paljudel konverentsidel ja seminaridel  peamiselt küll 30 – 60 minutiliste esitlustega ülesse astunud, on sellise lühikese formaadi sisukaks muutmine ja ettevalmistamine kordades raskem. Sul pole aega toppama jääda., iga sõna peab olema  eesmärgile suunatud, ning kõigel sellel võiks olla ka idee ja eristuv lähenemisnurk.

Head Pecha Kucha…või pe-chak-cha-tamist!

Nagu te isegi nägite viimases, Äripäeva Turunduse TOP 2009-s e-turundusagentuure ei olnud. KUIGI e-turundus on kiirelt arenev ja üha enam rakendustleidev. JA huvi kõikide e-turundusteemaliste ürituste (Blogfest, Best Internet jne you name it) vastu on oodatust suurem.

Kuna ADM (e-turundus- ja digitaalmeedia agentuur) sattus eelmise aasta Turunduse TOP-pi lausa võrdlusesse kõigi reklaamiagentuuridega ja kõigile üllatuseks jagasime Tanki ja Baltic FCB-ga  lausa 3.-5. kohta selles Taaveti võrdlemises Koljatitega, siis oli mu huvi Äripäeva TOP-i metoodika kohta mõistagi suur.  Et ühel aastal ju võeti (no isikliku näite varal vähemalt üks) e-turundusagentuur ka võrdlusesse, aga sel aastal polnud neid seal ühtegi. Kuigi majandusnäitajate järgi oleks võinud nii mõnelgi e-turundusagentuuril seegi kord üllatavalt hästi minna. Aga – peaasi pole mitte võit, vaid osavõtt.

Või, nagu Kaupo Kalda OKIA-st Facebookis kommenteeris, et: “Küsimus Äripäeva turunduseri teemadel: kas veebiagentuurid ja internetiturundusfirmad on turundusfirmad, täna, aastal 2009 või ikka veel it?”

Loe edasi

Eesti Internetikonkurss 2009 võitjad. Pilt pärineb Best Marketingi veebist.

Konkursi tase

Arvan, et tase oli hea. Ja seda põhjusel, et iga neljas töö pääses nominentide hulka. Teiseks, žürii oli väga kõva tasemega. Need, kes said auhinna, said selle põhjusega. Ainult üks kullaga pärjatud töö viitab sellele, et auhindu ei antud kergekäeliselt. Usun, et see väärtustab konkursi auhindu ka tulevikus ja paneb tegijaid paremate tulemuste poole püüdlema.

Äritulemused ja efektiivsus

Äritulemusi ei võetud hindamisel arvesse. Esiteks, enamus tööde esitajad ei andnud lähteülesande, lahenduse ja tulemuste kohta infot. Teiseks, enamus žüriiliikmetest ei pööranud tulemustele tähelepanu. Kokkuvõtte tegemisel tõstatas kolm žüriiliiget selle üles kui probleemi ja loodetavasti järgmisel konkursil on asi teistmoodi.

“Vanad” mehaanikad vs innovatsioon

Žürii oli ideede hindamisel professionaalsel tasemel. Ühest küljest on see hea, sest püünele pääsesid parimatest parimad tööd. Teisest küljest jäid esile tõstmata mitmed, eesti turu tingimustes mastaapseid tulemusi näidanud projektid. Põhjenduseks “vanade, osale-registreeru-võida” mehaanikate kasutamine. Isiklikult arvan, et eesti e-turundus alles õpib “vanade” mehaanikate kasutamist ja seetõttu oleks ka selliste tööde esiletõstmine turgu arendav ning turundajaid julgustav. Innovatiivsed lahendused on küll toredad, kuid ei võimalda kordamist, õppimist.

Õppida peab saama

Kindlasti on vaja võidu- ja muude tööde kohta teha analüütilisi artikleid, kaasuseid, et konkursist saaks rohkem õppida. Ise kavatsen seda jõudumööda teha. Soovitan Best Marketingil vähemalt auhinnatööde esitajatelt kaasuse info välja pigistada ja struktureeritult avaldada, et tuleviku konkurssidel osalejad saaksid neist õppida.

——

Konkursi kokkuvõtet ja teiste žüriiliikmete kommentaare lugege Best Marketingist.

Tahtsin just praegu lugeda sissekannet Äripäeva turundusblogist ja klikkasin selleks RSSi uudisevoos olevale lingile ja SIIS MA NÄGIN SEDA!:

Kaks bännerit üksteise otsas – meenub 90ndate pornoreklaamide kuldaeg, mil arvuti uputati nendega üle sõltumata kasutaja tahtest. Kui ma selle “rusikagavastuvahtimist” asja kinni panin, siis mind visati küll Äripäeva saidile aga sugugi mitte minu soovitud artiklile. See on vahelesegamisturunduse uus tase ja mind teeb see isiklikult tigedaks.

Ma luban pühalikult, et kui Äripäev või mis iganes meediaväljaanne minuga selliselt veel käitub, siis lõpetan kõik tellimused igaveseks ja kuulutan nendele saitidele boikoti. Ja kutsun oma tuttavaid üles sama tegema.

Eesti Internetikonkurss 2009 žürii on oma töö nüüd lõpetanud ja tulemused on teada. Siit kirjatükist veel vihjeid ei leia. Tulge parem homme Best Internetile. Aga sissejuhatuseks kirjutan mõned mõtted, mis tekkisid seoses žüriiga ja žüriitööga.

Žürii oli suur ja mitmekesine. Robin + 12 otsustajat on päris paras hulk erinevaid inimesi, kes auhindade määramisel pidid kokkuleppele jõudma. Kahtlustasin, et töö saab olema pikk ja vaidlusterohke. Ettevalmistavate kõneluste käigus selgus, et põrkuvad fundamentaalselt erinevad seisukohad: millised kriteeriumid teevad ühe töö “heaks”?

Näiteks kas “hea” töö peab sobima globaalsesse konteksti või piisab kohaliku eesmärgi täitmisest? Kas koodi tehniline perfektsus on auhinna eelduseks või on puudused ainult IT probleem ja neid ei peaks arvesse võtma? Kas hea sisuline idee peab olema kaunilt disainitud kestas või mitte? Kas hea ärilise tulemuse teinud “kulunud” lahendus on auhinna vääriline või peab selle saama tingimata unikaalne, varem proovimata turundusmehaanika?

Tegelikkuses oli žürii töö õhkkond meeldiv, hariv, sõbralik ja tulemuslik. Kartsin, et nii paljude otsustajatega žürii korral jääb nominentide nimekiri lühikeseks – aga võta näpust – nimekiri sai piisav. Vaata ka Best Marketingi uudist: Eesti Internetikonkursi žürii otsustas pärjata auhindadega 18 tööd 118-st.

Kommentaarid tööde ja konkursi kohta kirjutan hiljem, siis kui saab juba nimesid nimetada.