Reklaam ja kontekst

Mina mäletan seda aega 70ndate teisest poolest, kui hakkas ilmuma esimene kollane ajaleht ehk ärikeeli öelduna tabloidleht “Õhtuleht”. Ning siis juhtus kaunis sageli sedalaadi olukordi, kus Toyota reklaam oli uudiste lehekülje vastaslehel, ning uudiste lehe peateemaks oli artikkel “Toyotas hukkus 4 inimest”.
Või siis sattus lehemeeste märkamatusest samale lehele reklaam kondoomidest ja südantlõhestav artikkel rasestunud alaealistest.

Muide, kas mitte “Estonia” katastroofi päeval polnud ühes ajalehes samal leheküljel Estonia hukuuudis ja Estline reklaam kogemata sisse jäänud? Ei tundu inimlik, aga eksimine pidavat olema.
Lehemehed peaks ikka vaatama hoolega, mida ja kus nad kirjutisi avaldavad ning reklaamijad peaks olema ajudega kodanikud, et saaks ka kontekstidele vahest pihta.

Jah, paberlehes olidki need artiklid ühel lehel üksteise all, küll teises järjekorras. Ise nägin ja naersin. Kes ei usu, otsigu raamatukogust või lugemissaalist.

Jep, muide. Tol ajal kui veebilehed olid veel vaid ettevõtete pärusmaa ja väljaannete internetikeskkondadest polnud haisugi, oli ka konteksti mõju inimestele kordades suurem. Esiteks oli see “jama” silme all 24 tundi trükisõnas ja kõik kes vähegi märkasid ja viitsisid, lõikusid lehti, kleepisid väljavõtteid kaustikutesse ning arutasid jummala iga päev naabri Maaliga sellest.
aga mis on tänapäeval? Uudised tulevad varrukast iga minut. Internet pole staatiline pinnakanne ning konteksti räiget vastuolu tabavad vaid vähesed…väikeses ajahetkes.

SEDA SUREPÄRASEM on reaalne hetk kus keegi reaalselt seda talletada suudab. Kui nüüd seesinane kartuli-kammajaa seal Õhtulehes peaks olema midagi reaalsemat kui kellegi liimitud või kleebitud nali, siis ma võtan küll kaheksa mütsi seitsmel päeval nädalas maha, et selline apsakas on sisse sattunud uudistetoimetusel.