Heal blogil on omad kindlad tunnusjooned, hea äriblogi nõuded on aga veelgi kõrgemad. Esialgu käsitleks seda küsimust aga utilitaarselt ja küsiks, et:
Miks on blogi ärile hea?
- Blogi muudab ettevõtte inimlikumaks ja avatumaks. Vana tõde, aga on kainestav teada, et inimlikuks ei muuda ettevõtet mitte blogi omamine iseenesest. Blogi on inimlikkuse imevitsaks ainult juhul, kui see on ka inimlikult kirjutatud. Kui hakkate blogis avaldama korporatiivseid pressiteateid, siis ei taha see inimlikkuse osa ilmselt kuigi lihtsalt õnnestuda. Selleks, et saada hea äriblogi,peab ettevõte lahendama küllalt keerulise küsimuse: kuidas esindada ettevõtet (mis on mõnelgi juhul juba eos üpris ametlik asutus, eriti riigiettevõtte puhul) mitteametlikult, isikupäraselt ja inimlikult. Isikupäraselt -siingi on võimalik juuksekarva poolitada ja küsida, kas see on autori eravalduslik isikupära või ettevõtte isikupära? Inimlikule äriblogile on mitmeid lahendusi, praktikas peab iga ettevõte endale sobivaima ise leidma. On selleks siis autor, kes ongi ettevõtte isikupära. (Näiteks mees-ja-koer tüüpi ettevõttes blogiks sellisel juhul pigem mees.) Lahenduseks võib olla ka suhtumine, et ettevõtte blogosfääri omanäolisus on ta blogivate töötajate isikupärade kaalutud keskmine.. Või hoopis autor, kes suudab huvitavalt kirjutades samaaegselt esindada ettevõtte stiili.
- Blogi on 2-suunaline suhtluskanal ettevõtte ja klientide vahel. Seda muidugi ainult siis, kui ettevõte tõesti blogilugejaid suhtlema innustab ja nende kommentaaridega midagi peale hakkab. Näiteks vastab kõigile kommentaaridele, ka negatiivsetele. Kustutamine ja ignoreerimine läbiva kommentaaripoliitikana ei loe! Ja teoreetiliselt on ju ka kodulehe uudistemoodul koos kommenteerimise võimalusega 2-suunaline kommunikatsioonikanal, aga nagu üks Blogfesti esineja esile tõi, ei ole ühelgi ettevõttel kahjuks selliseid fänne, kes hommikul arvutisse istuvad ja mõtlevad, et läheks vaataks, mida nad seal uudiste moodulis on ka kirjutanud… Jääb ainult loota, et nad mõtlevad, et – läheks vaataks, mida see ettevõte on oma blogis kirjutanud…
- Blogikommentaaridest saad väärtuslikku infot oma ettevõtte kohta. Kriitika on valus, aga vajalik!
Kristjan Otsmann rõhutas Blogfestil korduvalt, et mikroettevõttele on blogi eluliselt vajalik – ja seda igal kümnel juhul. Juba kasvõi selleks, et masu ajal teada anda – hurraa, oleme endiselt elus! Rääkimata mõistagi blogi rollist soodsa turunduskanalina.
Helen Saluveer Montonist tõi näiteid edukast kaasamisest: blogilugejad said valida, milline 2-st rõivamudelist läheb tootmisesse; blogilugejad saatsid pilte oma parimatest second-hand ostudest jms.
Võtmeküsimus: kes seda blogi kirjutab?!
- Blogi töötab, kui seda veab vähemalt üks tegus autor, kes blogiasja hingega ajab. Iga blogi on oma eestvõitleja nägu.
- Lisatingimus: praktikud ütlevad, et blogist saab asja ainult siis, kui teema autorit (või ka autoreid) ka tõeliselt huvitab. (Turundajate keeles: märksõna: kirg!)
- Needsamad kirglikud autorid ütlevad, et kolleegidelt kaastööde väljameelitamine on kordades raskem kui see esialgu tundub.
- Kui anda kellelegi töökohustus a la iga nädal 1 kirje blogisse, siis on juba üsna tõenäoline, et sellest blogist hitti ei tule. Inimest on võimalik sundida blogima, aga mitte hästi blogima.
- Heast püsikommentaatorist võib saada väga tänuväärne autor. Otsi võimalusi püsikommentaatoritele autorluse pakkumiseks. Neil on olulised omadused: kirg ja soov kirjutada ju igati olemas!
- Otsi, toeta ja hoia blogi püsikommenteerijaid. Nemad loovad suure osa su blogi tegelikust väärtusest.
Ja kaua ta seda kirjutab?
Mitmed äriblogijad tõid Blogfestil välja, et toimiva blogi loomine võtab vähemalt esialgu vähemalt tund aega päevas.
Aga kes seda loeb?
Tartu Ülikoolist Blogfestile tulnud Pille Pruulmann-Vengerfeldi sõnul kirjutab Eestis blogisid ca 5%, ja loeb neid umbes 15-20% elanikkonnast. Pille töökoht annab alust oletada, et tegemist pole mitte kõhutunde, vaid statistikaga.
Pressiteated: kas kodulehe uudiste rubriik või blogi?
Äriblogimises on suhteliselt raske leida õiget stiili ametlik-mitteametlik skaalal. Ühest küljest esindab blogi ju äri, teisest küljest on kõige huvitavamad blogikanded just personaalsed ja inimlikud. Kas blogi ja ametlikud pressiteated üldse sobivad kokku?
Vastu: pressiteate ametlik stiil lihtsalt ei sobi blogimisega kokku ja seda pressiteatele võib ettevõttest olenevalt olla väga raske kirjutada nö. pehme blogiversioon.
Poolt: Triin Tammert Estonian Airist tõi Blogfestil välja, et blogi on hea võimalus ajakirjanikele räägitud info täies mahus ja algses kontekstis välja anda, sest ajakirjanikud nopivad firma poolt antud uudisest mõnikord asju kontekstist välja ja/või annavad infole omapoolse liigagi julge tõlgenduse. Kuigi avaldamisvajaduse rahuldaks põhimõtteliselt ka kodulehe uudiste rubriik, annab blogi ettevõttele ka võimaluse pressiteadet ka kõigi lugejatega arutada. Kodulehe uudiserubriik võimaldab teoorias ka diskussiooni, aga praktikas toimub dialoog ikka pigem blogis.
Siit ka väga loogiline soovitus:
- vali kodulehe uudisterubriik, kui ametlik stiil on oluline ja kui diskussioon ei ole nii oluline või kui tundub, et ettevõttel ei ole reaalselt aega ega inimesi kommentaaridele vastamiseks.
- vali blogi, kui saad pressiteate ametlikku stiili pehmendada, kui diskussioon lugejatega on eesmärgiks ja kui on olemas inimene, kes kommentaaridega tegeleb.
Kas blogimine on juba minevik?
Blogimine on Interneti mõistes juba tegelikult vana teema ja radikaalsemad technotegijad teevad juba häält, et “blogging is sooo last week“. Vaba eneseväljendus ja suhtlemine on kolinud pigem sotsiaalvõrgustike keskkondadesse (Facebook jne) ja mikroblogidesse (Twitter jne).
Elu näitab aga, et see ei tähenda veel blogi ajaloohõlma vajumist, vaid pigem seda, et blogi muutub. Hästi toimib blogi sidumine just nendesamade suhtlusvõrgustikega. Ehk siis, kantseliitlikud võlusõnad: integratsioon! Lugejavõrkude sünergia! Kirjuta blogis ja piiksu Twitteris, et kirjutasid. Kirjuta blogis ja vestle sellest Facebookis jne. MKM-i Toetustasku sai näiteks Twitteri lisamisel ca 1/3 lugejaid juurde.
